Mimi ni mkufunzi katika Mawasiliano Isiyo na Vurugu (NVC), nimejishughulisha kwa karibu miaka ishirini katika njia ya mabadiliko ya kibinafsi, ya kimahusiano, na ya kijamii. Safari yangu imejikita sana katika uzoefu wa maisha: kwangu mimi, NVC si mbinu ya kutumia, bali ni ufahamu wa kuiga, katika kutumikia maisha.
Kukutana kwangu na NVC kulijibu utafutaji mkubwa wa maana na mshikamano. Nilikuwa nikitafuta kuelewa migogoro, vurugu za kimahusiano, mateso ya ndani, na mienendo ya nguvu niliyokuwa nikipitia, kibinafsi na kitaaluma. Kuanzia mawasiliano yangu ya kwanza na NVC, nilihisi utambuzi wa ndani: hatimaye, lugha iliyounganisha uwajibikaji, huruma, uwazi, na utu wa kibinadamu - bila kukana ukweli wa maumivu.
NVC ilinisaidia katika mazingira ya udhaifu mkubwa: unyanyasaji wa kisaikolojia kazini, migogoro mikubwa ya kifamilia, vipindi vya huzuni, hali za kutengwa na ukosefu wa haki. Uzoefu huu umeunda mkao wangu kama mkufunzi. Ninapitisha NVC kutoka kwa kile nilichoishi, nimeunganisha, na nimebadilisha, kwa unyenyekevu na kujitolea.
Nilifanya mazoezi kwa bidii na Wakufunzi wengi Walioidhinishwa na CNVC nchini Uswisi, Ubelgiji, Moroko, Tunisia, na Afrika Magharibi. Nilishiriki katika Mafunzo Makubwa ya Kimataifa (IITs). Mnamo 2006, nilipata fursa ya kushiriki katika igizo la uponyaji ambapo Dkt. Marshall Rosenberg alicheza kama baba yangu. Nafasi hizi ziliimarisha utambuzi wangu na imani yangu katika nguvu ya mchakato wa NVC.
Ningependa kutoa shukrani za pekee kwa Anne Bourrit, ambaye msaada wake ulikuwa muhimu katika safari yangu. Mapema, aliweza kutambua na kutaja ufahamu wangu wa NVC, na kunipa mtazamo wa kuunga mkono kwa undani na kuthibitisha. Ushirika wake, uaminifu, na ubora wa uwepo wake uliimarisha kujithamini kwangu, msingi, na hamu ya kusambaza kazi hii.
Kwa miaka mingi, nilianza kuwezesha vikundi vya mazoezi, kisha warsha na mafunzo kwa hadhira mbalimbali: wanawake, vijana, timu za miradi ya maendeleo, wafanyakazi wa utawala wa umma, viongozi wa jamii, waelimishaji, viongozi wa kidini, na wataalamu wa afya. Leo, ninasambaza NVC katika miktadha inayohusiana na kuzuia vurugu, uongozi wa ufahamu, mshikamano wa kijamii, na ujenzi wa amani.
Mbinu yangu inatilia mkazo hasa usawa, usalama wa ndani, kujihurumia, na ujumuishaji wa kihisia wa kujifunza. Ninaunda nafasi ambapo kila mtu anaweza kukaribishwa katika ubinadamu wake, bila kupunguzwa kwa tabia zao, na ambapo uwajibikaji wa kibinafsi hauchanganyiki na hatia. Kipimo cha kiroho cha NVC kina nafasi kuu katika uwasilishaji wangu. Ninachunguza na kushiriki hali ya kiroho iliyojumuishwa, isiyo ya kiitikadi, iliyounganishwa na maisha, ufahamu wa mahitaji, na utambuzi wa hadhi ya ndani ya kila mwanadamu.
Mchakato wangu wa Uthibitishaji ulikuwa nafasi ya ukomavu wa kina, ukisaidiwa na mkao unaozingatia kujifunza wa mthibitishaji wangu mkuu, Stephanie Bachmann Mattei, pamoja na timu ya usaidizi iliyojumuisha Jalila Susini, Véronique Brussorio, Josiane Seghieri (msaada mkuu), na Léontine Kaiser-Gango (msaada mwenza). Nilipata mwongozo ulioheshimu kasi yangu, utamaduni wangu, na hali yangu binafsi. Leo, ninaendelea kujitolea kwangu kwa uwazi na shukrani, katika huduma ya mabadiliko ya kijamii yaliyojengwa katika fahamu, utu, uwajibikaji, na amani.
Je suis formatrice en Communication NonViolente (CNV), engagée depuis près de vingt ans dans un chemin de transformation personnelle, relationnelle et sociale. Mon parcours est intimement lié à l’expérience vécue : pour moi, la CNV n’est pas une technique à appliquer, mais une conscience à incarner, au service de la vie.
Ma rencontre avec la CNV a répondu à une quête profonde de sens et de cohérence. Je cherchais à comprendre les conflits, la violence relationnelle, la souffrance intérieure et les dynamiques de pouvoir que je vivais, tant sur le plan personnel que professionnel. Dès les premiers contacts avec la CNV, j’ai ressenti une reconnaissance intérieure : enfin un langage qui reliait responsabilité, compassion, clarté et dignité humaine, sans nier la réalité de la douleur.
La CNV m’a accompagnée dans des contextes de grande vulnérabilité : harcèlement psychologique au travail, conflits familiaux profonds, traversées dépressives, situations d’exclusion et d’injustice. Ces expériences ont façonné ma posture de formatrice. Je transmets la CNV à partir de ce que j’ai traversé, intégré et transformé, avec humilité et engagement.
Je me suis formée intensivement auprès de nombreux formateurs et formatrices certifié·es du CNVC, en Suisse, en Belgique, au Maroc, en Tunisie et en Afrique de l’Ouest. J’ai participé à deux stages intensifs internationaux (IIT). En 2006, j'ai eu le privilège de vivre un jeu de rôle de guérison dans lequel le Dr. Marshall Rosenberg à joué mon père. Ces espaces ont nourri mon discernement et ma confiance dans la puissance du processus CNV.
Je tiens à exprimer une gratitude particulière à Anne Bourrit, dont le soutien a été déterminant dans mon cheminement. Très tôt, elle a su reconnaître et nommer ma conscience CNV, m’offrant un regard profondément soutenant et validant. Son accompagnement, sa confiance et sa qualité de présence ont nourri mon estime de moi, mon ancrage et mon élan de transmission.
Au fil des années, j’ai commencé à animer des groupes de pratique, puis des ateliers et des formations auprès de publics variés : femmes, jeunes, équipes de projets de développement, agents de l’administration publique, responsables communautaires, éducateurs, religieux et professionnels de la santé. Je transmets aujourd’hui la CNV dans des contextes liés à la prévention des violences, au leadership conscient, à la cohésion sociale et à la consolidation de la paix.
Mon approche met un accent particulier sur l’équivalence, la sécurité intérieure, l’auto-empathie, et l’intégration corporelle et émotionnelle des apprentissages. Je crée des espaces où chacun peut être accueilli dans son humanité, sans être réduit à ses comportements, et où la responsabilité personnelle ne se confond pas avec la culpabilité.
La dimension spirituelle de la CNV occupe une place centrale dans ma transmission. J’explore et partage une spiritualité incarnée, non dogmatique, reliée au vivant, à la conscience des besoins et à la reconnaissance de la dignité intrinsèque de chaque être humain. Mon processus de certification a été un espace de maturation profonde, soutenu par la posture au service de l’apprentissage de ma certificatrice principale Stephanie Bachmann Mattei, ainsi que par une équipe de soutien composée de Jalila Susini, Véronique Brussorio, Josiane Seghieri (référente) et Léontine Kaiser-Gango (co-référente).
J’y ai vécu un accompagnement respectueux de mon rythme, de ma culture et de ma situation personnelle.
Aujourd’hui, je poursuis mon engagement avec clarté et gratitude, au service d’un changement social fondé sur la conscience, la dignité, la responsabilité et la paix.