Ruka hadi kwenye maudhui kuu
Picha ya Fabienne Ramirez

Fabienne Ramirez

Mkufunzi Aliyeidhinishwa tangu 2026

Anazungumza Kiingereza, Kifaransa
Current Country: France
Nchi ya Asili: Ufaransa

Safari yangu na Mawasiliano Isiyo na Vurugu (NVC) ilianza mwaka wa 2012 wakati wa mkutano wa habari. Ilikuwa ni ufunuo: bila kujua dhana ya mahitaji, nilijitolea sana kwa wengine kiasi kwamba nilifikia hatua ya kuvunjika. Nikiwa na NVC, niliona mlango wazi kwa ulimwengu ambapo wema, uwazi, na udhaifu vinaweza kuishi pamoja. Nilijiingiza katika Marshall Rosenbergna kisha katika mafunzo—kwanza kwangu mwenyewe, na kisha kuwaelewa wengine vyema.

NVC ilinifundisha kuona zaidi ya hukumu, kusikiliza mahitaji ambayo hayajatimizwa yaliyofichwa nyuma ya maneno, na kubadilisha mimi mwenyewe na mahusiano yangu—na mwenzi wangu, familia, kazini, na katika maisha yangu. Iliwezesha mabadiliko yangu ya nguvu: kutoka kwa nishati ya hasira hadi nishati ya upendo na mahitaji. Kilichonigusa zaidi ni wazo hili rahisi lakini la mapinduzi: kila mwanadamu hutafuta kulea maisha kadri awezavyo, hata kama wakati mwingine ni ya kichaa au ya vurugu. NVC ilinisaidia kusonga mbele zaidi ya hatia na hofu ili kuingia katika mazungumzo ya kweli, ambapo huruma inakuwa daraja kati ya mioyo.

Njia yangu haijawa ya mstari. Kumekuwa na mashaka, upinzani. Lakini kila hatua—mafunzo, usaidizi, vikundi vya mazoezi—imenileta karibu na uhakika huu: amani hujengwa hatua moja baada ya nyingine, kuanzia na nafsi yangu.
Kuwezesha mafunzo kwa wanandoa, wanafunzi, wataalamu vijana, au watu wanaohusika katika miradi ya kijamii kulithibitisha kwamba NVC ni utaratibu hai unaobadilisha mahusiano na unaweza kugeuza migogoro kuwa fursa za muunganisho na ukuaji. Pia niligundua kwamba nilikuwa na uwezo wa kuisambaza.

Maono Yangu ya NVC

Leo, nimejitolea kushiriki mbinu hii kwa unyenyekevu na furaha. Kwa sababu naamini kwamba kila mtu anastahili kusikilizwa, kwamba kila hitaji ni muhimu, kwamba shukrani hupamba maisha, na kwamba hata kutokubaliana kunaweza kuwa njia za uelewa mkubwa.
Ndoto yangu? Kwamba kila mtu hupata nafasi ambapo anathubutu kuelezea kile anachopitia huku akikaribishwa na bila woga, na ambapo anajifunza kusikiliza uzoefu wa wengine bila kuhisi kutishiwa.
Bado niko kwenye safari hii na ninatamani kuchunguza na kugundua mada mpya. Lakini najua kwamba NVC imenifanya niwe huru zaidi, niwepo zaidi, na nijiamini zaidi katika uwezo wangu—na wa wengine—wa kukua na kubadilika. Ni uhuru huu ninaotaka kushiriki na wale ambao, kama mimi, wanatafuta njia ya amani.

Ninachotoa

  • Mafunzo ya kugundua NVC, kuchunguza mada zake kuu, na kuiunganisha kama utaratibu wa uhusiano na maisha na ubinadamu wetu wa pamoja.
  • Usaidizi wa mtu binafsi au kikundi ili kukuza hisia za kibinafsi, kufafanua maadili, na kukuza utambuzi unaoendana na matarajio ya kina.
  • Nafasi za mazoezi (miduara ya kusikiliza, vikundi vya kushiriki) ambapo uhalisia na udhaifu vinakaribishwa kama nguvu za mabadiliko.

Nukuu Ninayoipenda Zaidi:
"Huruma si anasa; ni sharti la kuishi kwetu. Tunapotambua ubinadamu wetu wa pamoja, tunatambua kwamba kumpenda jirani yetu si wajibu wa kimaadili, bali ni matokeo ya asili ya kuona kwamba sote tumeunganishwa."
— Marshall Rosenberg

Lugha ya msingi ya mkufunzi

Mon histoire avec la Communication NonViolente (CNV) a commencé en 2012, lors d’une réunion d’information. Ce fut une révélation : inconsciente de la notion de besoin, j’étais dévouée aux autres jusqu’à ce que cela explose. Avec la CNV, j’ai vu une porte s’ouvrir sur un monde où la bienveillance, la clarté et les vulnérabilités pouvaient cohabiter. J’ai plongé dans les livres de Marshall Rosenberg, puis dans des formations, d’abord pour moi, puis pour mieux comprendre les autres.La CNV m’a appris à voir au-delà des jugements, à écouter les besoins cachés derrière les mots, et à me transformer, ainsi que mes relations — en couple, en famille, au travail, et dans ma vie. Elle a permis ma transformation énergétique : de l’énergie de la colère à l’énergie de l’amour et des besoins.

Ce qui m’a touchée, c’est cette idée simple mais révolutionnaire : chaque être humain cherche à nourrir la vie du mieux qu’il peut, même si cela peut être de façon maladroite, voire violente. La CNV m’a aidée à sortir de la culpabilité et de la peur pour entrer dans un dialogue authentique, où l’empathie devient un pont entre les cœurs.

Mon parcours n’a pas été linéaire. Il y a eu des doutes, des résistances. Mais chaque étape — les formations, les assistanats, les groupes de pratique — m’a rapprochée de cette certitude : la paix se construit un pas à la fois, en commençant par soi. L’animation de formations pour des couples, des étudiants, des jeunes professionnels ou des personnes engagées dans des projets sociaux m’a confirmé que la CNV est une pratique vivante qui transforme les relations et peut transformer les conflits en opportunités de connexion et d’évolution. J’ai aussi réalisé que j’avais la capacité de la transmettre.

Ma vision de la CNV

Aujourd’hui, je m’engage à transmettre cette approche avec humilité et joie. Parce que je crois que chaque personne mérite d’être entendue, que chaque besoin compte, que la gratitude embellit la vie, et que même les désaccords peuvent devenir des chemins vers plus de compréhension.

Mon rêve ? Que chacun trouve des espaces où l’on ose dire ce qui est vécu en étant accueilli et sans crainte, et où l’on apprend à écouter ce que vit l’autre, sans se sentir menacé.
Je suis encore en chemin et j’aspire à creuser et découvrir de nouveaux sujets. Mais je sais que la CNV m’a rendue beaucoup plus libre, plus présente, et plus confiante dans ma capacité et dans celle des autres à grandir et évoluer. C’est cette liberté que je veux partager, avec ceux qui, comme moi, cherchent un chemin de paix.

Ce que je propose

  • Des formations pour découvrir la CNV, explorer les grands thèmes, son intégration de comme pratique de connexion à la vie et à notre humanité commune.
  • Des accompagnements individuels ou en groupe pour cultiver l’auto-empathie, clarifier ses valeurs, et développer un discernement aligné avec ses aspirations profondes.
  • Des espaces de pratique (cercles d’écoute, groupes de partage) où l’authenticité et la vulnérabilité sont accueillies comme des forces de transformation.

Ma citation préférée : "La compassion n’est pas un luxe, c’est une nécessité pour notre survie. Quand nous reconnaissons notre humanité partagée, nous réalisons que l’amour du prochain n’est pas un devoir moral, mais la conséquence naturelle de voir que nous sommes tous connectés." Marshall Rosenberg.

Shiriki ukurasa huu:

KIELEKEO CHA MAFUNZO:

  • Ushauri nasaha na Ushauri
  • Jumla

Wasiliana na Fabienne Ramirez

Turnstile *